KARKSI KULTUURISELTS

 


Eesti English РуссĐșĐžĐč
Otsi







LEADER programmi projekti "Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse " Ă”ppepĂ€ev 

8 veebruari toimus Karksi kĂŒlamajas teine kĂ€sitööpĂ€ev, kus Ă”petaja Tiina Ilusmetsa juhendamisel saime uusi oskusi  erinevate toodete valmistamiseks. Nukkude valmistamiseks kasutati kangajÀÀke,lĂ”ngajuppe ja nööpe. Õpiti valmistame lastele tegelustekke . 

  
                                                   
                                  KĂ€sitöö Ă”ppepĂ€ev Karksi Taaskasutuskeskuses 25 jaanuar 2018

JĂ€rgmine kĂ€sitööpĂ€ev on 8 veebruaril kell 16.00 Karksi kĂŒlamajas.





TEADE   
                 25. Jaanuaril 2018 algusega kell 16.00 toimub Karksi kĂŒlamajas
LEADER programmist toetatud Karksi kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse“ tegevuskava kohaselt Ă”ppepĂ€ev. Teemaks on pehmete mĂ€nguasjade ja EV 100 sĂŒnnipĂ€evaks suveniiride valmistamine.











 
Eesti Vabariik 100 sĂŒnnipĂ€evakingitus Karksi kĂŒlale
 
Eesti Vabariigi taasiseseisvumispĂ€eva eel avati pidulikult Karksi kĂŒlamaja juurde rajatud lipuplats koos lipumastiga. KesknĂ€dala keskpĂ€eval kogunesid sĂŒndmusest osa saama kĂŒlaelanikud, Karksi valla esindajad, vormiriietuses kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.       PĂ€eva juhatas sisse kĂŒlavanem Tarmo Simson. HĂ”beniidi ja EhatĂ€he ansamblite esituses kĂ”las laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meetrise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi, ja Kaitseliidu Sakala Maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. KĂŒlarahvast tervitasid ning lĂ€henevast Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100. sĂŒnnipĂ€evast kĂ”nelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, Naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas kĂŒlas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sĂŒndmuse lĂ”petas ĂŒhendansambel H.JĂ”gioja lauluga „Rukkilill“, mille jĂ€rel kutsus kĂŒlamaja juhataja Tea SaaremĂ€gi osalejaid saali ning kostitas osalejaid kergete suupistetega.
  EV100 kingituse projekti rahastas KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi Kultuuriselts esitas taotluse koostöös Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, Naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi valla ja kĂŒlamajaga. 
 
Helve Joon




                                 TEADE
 
KOLMAPÄEVAL, 16.AUG., KELL 13.00 TOIMUB
 
KARKSI KÜLAMAJA JUURDE EESTI VABARIIK 100 KINGITUSENA JA KAITSELIIDU 100.AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEKS VALMINUD LIPUPLATSI PIDULIK AVAMINE                                           
                                                       MTÜ Karksi Kultuuriselts,
                                  Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkond,
 kĂŒlamaja, kĂŒlavanem


                      


                                                                                                                                                             
                                                   
    

 Ă•ppereis latgalite maale
 
Ühel ÀÀrmiselt tusasel vihmast nĂ”retaval varahommikul asusime siiski teele, seekord LĂ€ti poole. Ja me ei kahetsenud . PĂ€rast Apet piilus juba pilve tagant pĂ€ike ja ilm tegi nĂ€o, nagu ei teaks ta vihmast midagi.
Karksi Kultuuriselts ja  Haridusselts otsustasid sel suvel uudistada Ida – LĂ€tit. Tavaliselt hoitakse ikka lÀÀne poole ja ikka teatakse, kus asub Kuramaa, Venzpils ja muidugi on kĂ€idud Riias. Reisi korraldas ABZ Reisid. Meie giidiks oli Veronika Varep.
IgaĂŒks mĂ”tleb kodus jĂ€rele, mis jĂ€i meelde, mis hĂ€mmastas, mis on Eestis teisiti.
Ega olegi midagi vĂ€ga teisiti. Mööda vilksatavad „puhtaks pestud“ mĂ€ekuplid, mille vahel sööb lehmakari. Tundub, et vĂ€ikesi loomapidamisi on LĂ€tis rohkem kui meil. Karjas kĂŒmmekond lehma. Karulivars juba kolletab ja aedades Ă”itsevad sĂŒgislilled. Aga selliseid kauneid koduaedu, nagu on Eestis, ei nĂ€inud. (Ju see on kolkapatriotism) Tihti upub ĂŒlesharitud aiamaalapp pujude ja tarnade sisse. Seevastu linnahaljastus on ilus. Eriti hoolitsetud ja pilkupĂŒĂŒdev oli Latgale vanima linna Ludza park. 
LĂ€tlased on sĂŒgavalt usklikud. Kirikud nii Aglunas kui Ludzas on muljet avaldavalt kaunid. Oleme harjunud, et kirik on tume, sĂŒngust lisavad mornid pĂŒhakute nĂ€od. Aga neis pĂŒhakodades oli rÔÔmsaid vĂ€rve, helgust ja interjöörile lisasid vÀÀrtust lapsed, noored ja noorpaarid, kes tulid missale mitte sĂŒngetes juukseid varjavtesse rĂ€tikuisse mĂ€hituina, vaid oma parimais rĂ”ivais: noormehed ĂŒlikondades ja neiud tikk-kontsakingades ja muidugi teatakse kiriklikest kommetest juba maast madalast. Kaunist muusikat, orelimĂ€ngu ja laste hĂ”behÀÀlseid laule ning pĂŒhakirja ettelugemisi kuulates tundsid, kuidas suur rahu tuleb su hinge.
KĂ€isime Aglona jĂ€rve kaldale rajatud  Kristuse-Kuninga mĂ€el. 20- hektarilisel maaalal on skulptor  Eriks Defpersi loodud skulptuuride aed. Tohutud ĂŒhepuukujud on raiutud vanadest tammetĂŒvedest ja kĂ”nelevad armastusest, Kristuse kannatustest, jumala saadikutest inglitest.
Kuna ilm soosis, siis tegime kaks praamisĂ”itu. Kena LĂ€ti noormees ja neiu laulsid rahvalikke laule. Ehtne Veneetsia tunne oli! Teine praamisĂ”it toimus Aluksne jĂ€rvel, kus giid tutvustas jĂ€rvelt avaneva linna lugu, pĂŒhasid paiku ja legendidega seotud ristimĂ€ge.
LATVIEĆ U VIRTUVE IRDIEVIGA. LĂ€ti köök on jumalik! Sellest saime osa Aglona leivamuuseumi kĂŒlastades, kus sĂ€rasilmne latgale rahvarĂ”vais neiu jutustas uhkusega oma rahva kommetest, toidutegemisest,  rahvusroogadest. Meiegi sĂ”ime lihtsat kukeseenesousti, kĂŒlmsuppi, maitsesime kohalikku kohupiima, koort, mis oli nii paks, et lusikas seisab pĂŒsti sees, mett ja leiba. Iga roa kohta oli oma lugu. NĂ€iteks perenaine nĂ”udis, et tainast tuleb sĂ”tkuda seni, kuni sein mĂ€rg. KĂŒll meie reisi kĂ”ige nooremad „sĂ”tkusid“, aga ikka polnud perenaine rahul. LĂ”puks selgus, et mĂ€rg_st higi. Kui otsaesine niiske, siis kuivatad selle seinal rippuvasse rĂ€tikusse. Muide, Aglona leivamuuseum on liitunud ĂŒleeuroopalisse projekti „Latgale a la carte“. Programmi eesmĂ€rk on sĂ€ilitada traditsioonilist kokakunsti ning selles osalevad paljud maakĂ”rtsid ja turismitalud.
Reisi rosinaks kringlil oli sĂ”it kitsarööpmelisel raudteel rongiga, mida vedas vana auruvedur. JĂ€rsku, keset metsa, pĂŒssipaugud, toss ja maskides mehed, kes kamandasid reisiseltskonna vĂ€lja. TĂ”eline rongi rööv! PĂ€rast mitmete takistusribade lĂ€bimist jĂ”udsime metsalagendikule, kus „röövlid“ kamandasid meid ritta, nĂ”udsid mingisuguse (laulu vaba valik) hĂŒmni laulmist, mille saatel tĂ”mmati masti RÖÖVLITE VABARIIGI lipp. Elevust, nalja ja rÔÔmu jĂ€tkus kĂ”igile. Peo lĂ”petas vihmasabin. Õige kah! Aeg Eestimaale naasta.  

Reis sai teoks tĂ€nu LEADER-programmist rahastatud Karksi kultuuriseltsi ja haridusseltsi ĂŒhisprojektile "Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse".  

                                               

Teade!

LEADER-programmi raames toimub 4-5 augustil Ă”ppereis Ida-LĂ€timaale. Reisi aitab korraldada ABZ reisid. Tutvume Aglona linnaga, kĂŒlastame kuulsat leivamuuseumi kus kohtume kohalike kĂ€sitöötegijatega. Õhtuks jĂ”uame Ludza linna, kus on ka ööbimine. Teise pĂ€eva programmis on Ludza kĂ€sitöökeskuse kĂŒlastus, kus saame osa vĂ”tta kohalikes töötubades. Tagasiteel sĂ”idame Gulbene linnast Aluksnesse kitsarööpmelisel raudteel. Tutvume Aluksne loodusmuuseumi ja ordulinnuse varemetega.



   


                                             
 Lapsed harjutasid kĂ€sitööoskusi.

 23.juunil 2017 toimunud Karksi jaanilaadal said lapsed LEADER- programmi poolt toetatud Karksi kultuuriseltsi ja haridusseltsi koostööprojekti „Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse” raames kĂŒlamaja kahes ruumis Ă”pi- ja töötubades tutvuda ja kĂ€tt harjutada mitmete kĂ€sitööliikidega. Esmalt tutvuti Karksi kĂŒlamuuseumi tubades vĂ€ljapanekutega, sh memme-taadi toas olevate tööriistade ja nende kasutamisega. Taaskasutuskeskuse kĂ€sitöötoas uudistati kangastelgesid, jĂ€lgiti kangakudumist ning suuremad lapsed proovisid ise kududa. Samas arutleti ka selle ĂŒle, kuidas kasutada mittevajalikke riideid ja muud materjali uutes toodetes. Lapsed Ă”ppisid tegema vĂ€ikesi padjakesi ja said need endale mĂ€lestuseks kaasa. Töötoas osales 9 last ja nende tegevust juhendas Heldi-Melaine Koppel.
 Teine laste töötuba oli kĂŒlamaja saalis, kus suurte laudade taga maalisid 12 last alustaldrikutele kohalikke etnograafiliste kujundite motiive. Töötoa juhendaja Riina Hupponen rÀÀkis eelnevalt Karksi kandi rahvuslikest mustritest ja nende kasutamisest minevikus ning tĂ€napĂ€eval.
Laste Ă”pi- ja töötubade ettevalmistuse korraldas kultuuriseltsi juhatuse liige Tea SaaremĂ€gi ja need viis lĂ€bi MTÜ Karksi Kultuuriseltsi koostööpartner MTÜ Karksi Haridusselts.
 

    


    Teade!

23 juunil toimuvad Karksi taaskasutuskeskuse ruumides Ă”pi- ja töötoad lastele (punume paelu, kraasime villa ja proovime ka kangakudumist) tegevusi toetab LEADER programmi projekt "Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse"  

     
 Ă•ppepĂ€ev  Karksi kĂŒlamuuseumis


   teemal „MĂ€lestuste ja fotode kogumine, nende töötlus ja digitaliseerimine”.
20.veebruari Ă”ppepĂ€eval osales 23 inimest. PĂ€ev algas muusikalise tervitusega Sulev Helinilt, kes tutvustas oma laululoomingut ning esitles vastvalminud CD plaati. Slaidiprogrammi vahendusel  vaadeldi ajaloolisi fotosid ja kuulati lugusid Karksi kandi tuntumatest fotograafidest. KĂ”neldi kohaliku vaimse kultuuripĂ€randi kogumisest ja sĂ€ilitamisest, fotode mĂ€rgistamisest ning talletamisest.

                                                                                                                                                                                                                                               

                                                                                                         

                          Kursustest osavĂ”tjad                                                   Esimesed omavalmistatud vaibad

TEADE   
                 20.veebruaril 2017 algusega kell 15.00 toimub Karksi kĂŒlamajas
LEADER programmist toetatud Karksi kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse“ tegevuskava kohaselt
                                                       Ă•PPEPÄEV
Teemal  „MĂ€lestuste ja fotode kogumine, nende töötlus ja digitaliseerimine“.
OsavÔtt tasuta.




Meie jĂ€rgmine Ă”ppepĂ€ev toimub neljapĂ€eval 16. veebruaril Karksi KĂŒlamajas
                            
             

Teisel Ă”ppepĂ€eval saime teadmisi kanga ĂŒlesajamisest, niide panekust, materjali ettevalmistamisest ja vĂ€rvide valikust.


 
                                                                                                             

  Esimene Ă”ppepĂ€ev Karksi taaskasutuskeskuses 

JĂ€rgmine Ă”ppepĂ€ev toimub 19 jaanuaril kell 14.00 Karksi kĂŒlamajas                                                                         


Teade!

 
Karksi Kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse” raames on ostetud Karksi Taaskasutuskeskusse uued kangasteljed. Üheks tegevuseks on Ă”petada kangakudumist algajatele.           6 Ă”ppepĂ€eva jooksul antakse esmased teadmised kanga kÀÀrimisest, ĂŒlesajamisest,  niide panemisest jne. kuni kanga kudumise ja kanga mahavĂ”tmiseni.
Esimene Ă”ppepĂ€ev on 10. Jaanuaril kell 11.00   Karksi kĂŒlamajas.
Huvilistel palume registreerida 6. Jaanuariks tel  52 83 115 Anne KaljumĂ€e vĂ”i
anneka@hot.ee
 Kursus on tasuta.



Teade!

16.novembril 2016.a algusega kell 11 toimub Karksi kĂŒlamajas LEADER-programmi poolt toetatud MTÜ Karksi Kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse” raames                                                                                          Muuseumitund
teemal „25 aastat ĂŒhismajandi lĂ”petamisest” koos fotonĂ€ituse ja slaidiprogrammiga.
Tegevus on osa Karksi kultuuriseltsi ja Karksi haridusseltsi ĂŒhisprojekti tegevuskavast ajavahemikul 01.09.2016 – 30.11.2018.

 




            
ÜhisnĂ€dala sĂŒndmuse kokkuvĂ”te Karksi Kultuuriseltsist.      
   
 NeljapĂ€eval, 26.novembril 2015.a algusega kell 13.00 toimus Karksi kĂŒlamajas Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaud, mis oli pĂŒhendatud kodanikupĂ€evale.



Kava:
1.     Muusikaline tervitus Helene Einmannilt ja Sulev Helinilt
2.     Ettekanne kodanikupĂ€evast – Enn Sarv
3.     VabaĂŒhenduste ja KOV koostöö avaneval LEADER-i perioodil – Anneli Roosalu, Dmitri Orav
4.     Mulgimaa kultuuriprogramm kohaliku kultuuripĂ€randi toetajana – Alli Laande
5.     Tublimate vallakodanike tunnustamine – vallavanem Taimo Tugi.
Tunnustatavad: Piret Kask, Elve Pehk, Heino Univer, Laine LÔhmus, Lidia Mooses ja Veera Virit.
6.      Meenutame möödunut: videofilmi „ Karksi Vanapaganad” vaatamine.
 
Tulemused:
1.     OsavĂ”tjaid  38 inimest
2.      SĂŒndmus tugevdas kogukonnatunnet ja kinnitas jĂ€tkuvalt koostöö vajalikkust nii ĂŒhenduste kui KOV tasandil. Palju tĂ€nu Viljandimaa Arenduskeskusele ÜhisnĂ€dala raames antud toetusele! See oli korraldamisel suureks abiks ja kena oleks seda praktikat jĂ€tkata ka tulevikus.
3.   OsavĂ”tjad jĂ€id pĂ€eva teemaga ja korraldusega rahule, mida tĂ”endasid suulise kĂŒsitluse teel antud arvamused. TĂ€helepanu vÀÀris vallakodanike tunnustamine Karksi valla poolt. Karksi valla ĂŒhendused koostöös KOV-ga jĂ€tkavad ligi 10 aastat kestnud kodanikupĂ€eva tĂ€histamise traditsiooni vallas ning seejuures osalemist ka ÜhisnĂ€dala sĂŒndmuste raames.
KodanikopĂ€eva tĂ€histamine toimus projekti 
"KĂŒlamuuseum ja ĂŒmarlaud" Kohaliku Omaalgatuse programmi toetusel 









                                                             
  

KodanikupÀeval tÀnati vallakodanikke.


 KodanikupĂ€eva tĂ€histatakse 26. novembril, kuna sel pĂ€eval 1918. aastal andis MaanĂ”ukogu vĂ€lja mÀÀruse Eesti kodakondsuse kohta. KodanikupĂ€ev on pĂŒhendatud kĂ”igile Eesti kodanikele. PĂ€eva eesmĂ€rgiks on teadvustada kodanikuks olemist ja tĂ”sta selle vÀÀrtust,  hinnata tegusate ja ettevĂ”tlike inimeste panust Eesti ĂŒhiskonna arengusse. 
Karksi valla Kultuurikeskuses toimunud kodanikupĂ€eva konverents keskendus kodaniku tervisele ja liikumisele. KĂŒlalisteks olid sotsiaalkaitse minister Helmen KĂŒtt ja Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Tervituse Kodukant Viljandimaa poolt ĂŒtles juhatuse esimees Enn Sarv.
 Hea meeleolu lĂ”i Karksi-Nuia muusikakooli Ă”pilaste esinemine ja mĂ”nusaks vahepalaks oli Mokalaada video Mulgi toitude valmistamisest.
Konverentsi lÀbiviijad olid Karksi kultuuriselts, kultuurikeskus ja Kodukant Viljandimaa, rahastasid projektipÔhiselt Kohaliku omaalgatuse programm ja Karksi vald.
  VabaĂŒhenduste algatusel ja Karksi valla toetusel on saanud kenaks traditsiooniks tĂ€nada tegusaid vallakodanikke, kes on panustanud oma aega ja tahet kogukonna heaks. 2014.aastal saabunud ettepanekute pĂ”hjal tunnustati tĂ€nukirjaga viite vallakodanikku.
Iidi-Alie Juhkamson aitab alati Karksi vallas toimuvatel ĂŒritustel lĂ€bi viia laste ja noortega seotud tegevusi.Tema juhendatud töötoad ja huviringid arendavad lastes loovust lĂ€bi meisterdamise ning kĂ€sitöö. Kolleegid lasteaiast iseloomustavad Iidit: „Oma igapĂ€evatöös on Iidi kui vĂ€ike sipelgas, kelle kĂ€ed on varahommikust hilisĂ”htuni tegemist tĂ€is ja tal on alati naerunĂ€gu peas ning jĂ”uab kĂ”ike. Oma heatahtlikkuse ja optimismiga on ta palju aastaid olnud laste, töökaaslaste ja lastevanemate poolt hinnatud ja armastatud Ă”petaja“.
Ille MĂ”ts on sĂŒdameasjaks vĂ”tnud kĂ”ige mulgipĂ€rase jÀÀdvustamise videos. Tema algatusel on valminud DVDd: „Linakasvatus Karksi kandin“, „Mede  kotuse tĂ€htpĂ€evĂ€â€œ, „Kudas Mokalaat sĂŒvvĂ€ tei“.             
Luule Suurpuu osaleb aktiivselt Muri-Morna-Suuga kĂŒlade tegemistes, on kultuurikandja ja tulihingeline kohalike toitude valmistaja-propageerija.
Enna Helle Vallas juhib ĂŒle  30 aasta Karksi-Nuia eakate klubi HĂ”beniit tegevust ja peab oluliseks liikumise lĂ€bi tervise hoidmist. Ta on aastaid juhendanud eakaid tervisevĂ”imlejaid ja kepikĂ”ndijaid.
Kai Kannistu on algatusvĂ”imeline, teotahteline ja alati abivalmis. Ta suudab teha rohkem kui tööpĂ€eva raamidesse mahub. Oma elurÔÔmsa olekuga ja hea suhtlemisega leiab ta kiiresti kontakti ning oskab lahendada keerukaid olukordi. Koos tublide kaastöötajatega on saanud Karksi Valla Kultuurikeskuse tegevus mitmekĂŒlgseks ja valikurohkeks.
TĂ€navu on liikumisaasta ja selle moto on „„Liikumine tervendab maailma”, mis tĂ€hendab,et igat laadi liikumine hoiab terve nii keha kui vaimu.
 Eelmisel aastal oli pĂ€randkultuuri aasta ja hea on mĂ€rkida, et Asta Jaaksoo pĂ€lvis 2014.a novembris Maavalla koja tĂ€nukirja looduslike pĂŒhapaikade heaks tehtud töö eest ning kutsuti Tartusse Hiie vĂ€e tunnustamise sĂŒndmusele. Tunnuskirjal on tĂ€hendatud: „Oma kodukandi pĂŒhapaikade pĂ€rimust talletades ja tutvustades olete andnud hindamatu panuse meie hiiepĂ€rimuse ja hiiepaikade edasikestmise heaks“.
Head liikumist nii kehale kui vaimule!

Helve Joon



                                       
                                                        EhatĂ€ht 45

Karksi kĂŒlamaja lauluamsambel EhatĂ€ht tĂ€histas aprillikuus oma 45. sĂŒnnipĂ€eva. Juubelikontserti ilmestasid HĂ”beniidi lauljate naljalood, ĂŒhislaulud ja slaidiprogramm. Tervitusi ja hĂ€id soove tĂ”id Karksi Vallavolikogu esimees Siret Vene ja kĂŒlavanem Tarmo Simson, kĂŒlamajade ja seltside esindajad ning endised lauljad ja juhendajad                           


KodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaud  10

Viimane valla kodanikeĂŒhenduste esindajate kokkusaamine Karksi kĂŒlamajas oli pidulikum tavalisest – kĂ€esoleva aasta mĂ€rtsis möödus 10 aastat ĂŒmarlaua asutamisest. Ümarlaua eesmĂ€rgiks on seltside omavaheline side ja koostöö, info edastamine, koolituste korraldamine, koostöö kohaliku omavalitsuse ja mittetulundussektori vahel. EttevĂ”tmise algatajaiks olid Helve Joon ja Anne KaljumĂ€e Karksi Kultuuriseltsist, abiks Balti-Ameerika Partnerlusprogrammile kirjutatud projekt. LĂ€bi kĂŒmne aasta on ĂŒmarlaua kokkusaamised toimunud vĂ€hemalt neli korda aastas. Laienes toetavate fondide nimekiri: Kohaliku omaalgatuse programm, HasartmĂ€ngumaksu NĂ”ukogu, KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapital – neile kirjutati projekte ja Ă”petati seda ka teistele. Tegevuse kĂ€ivitamist ja sisulist kĂŒlge aitasid tĂ€ita Kodukandi liikumise juht Kaja Kaur ja  Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeĂŒhenduste konsultant Kristi LĂ”hmus.

Karksi valla ĂŒhendused on lĂ€binud arengutee, sest kogukondade vajadused muutuvad. Aastatel 2008-2011 loodi 10 uut ĂŒhendust, mis oma eesmĂ€rkidelt on eelmistest pisut erinevad. Need on seotud mĂ”ne erialaga ja kitsama suunitlusega nagu keraamika, loodus, rahvatantsijatele riiete muretsemine, uued noorte tegevused jms. KĂ€esoleval aastal on Karksi vallas registreeritud 42 vabaĂŒhendust, neist on kĂŒlades tegutsevaid 16, Karksi-Nuia linnas 5, ĂŒlevallalisi 7, spordiorganisatsioone  9, kirikuid 3, sihtasutusi 2. Nimekiri on saadaval valla kodulehel ja seda tĂ€psustatakse kord aastas.

VabaĂŒhendused toovad valda projektide kaudu raha ja loovad oma tegevusega uusi vÀÀrtusi.  Perioodil 2009 – 2013 on nad ellu viinud Euroopa Liidu ja siseriiklike programmide toetustega investeeringuprojekte ĂŒle 400 000 euro ja kogukonnaarenduslikke projekte ligi 300 000 euro ulatuses.

LĂ€bi kultuurharidusliku tegevuse ja koostöövĂ”rgustiku muudavad ĂŒhendused oma kogukonnas elu tĂ€isvÀÀrtuslikumaks. Mitmed seltside poolt lĂ€biviidud ĂŒritused on saanud traditsioonilisteks. Nimetagem siin kodanikupĂ€eva koos tublimate vallakodanike tunnustamisega, kĂŒlapĂ€evi, meefestivali, eakate pĂ€eva ning Ă”ppeekskursioonide korraldamist. MĂ€rkimist vÀÀrib hea koostöö kĂŒlamajade, kultuurikeskuse ja Karksi valla vahel.

Kuigi projektitoetustega kaetakse ettevÔtmiste otsesed kulud, siis suur osa tegevusest on vabatahtlik tasuta töö inimestelt, kellele on oluline oma kodukoha elamisvÀÀrsus.

Juubelikoosolekust vĂ”tsid kĂŒlalistena osa Viljandimaa Arenduskeskuse konsultant Jaanika Toome, Kodukant Viljandimaa juhatuse liige Anneli PĂ€lsing ja Karksi Vallavolikogu aseesimees Tarmo Simson.  Ümarlaual osalejad tĂ€nasid Karksi Kultuuriseltsi aastatetaguse algatuse ja selle vedamise eest ning toonitasid kodanikeĂŒhenduste esindajate kokkusaamiste jĂ€tkuvat vajadust. Samas oodatakse valla juhtorganite poolt suuremat huvi kolmanda sektori tegevuse vastu


Karksi kultuuriselts pidas sĂŒnnipĂ€eva.
 
15 aastat tagasi asutasid 9 naist MTÜ Karksi Kultuuriseltsi, et aidata kaasa kĂŒlaelu sĂ€ilimisele ning elanike silmaringi avardamisele ĂŒhistegevuse kaudu. Nende aastate sisse mahub arvukalt Ă”ppepĂ€evi, kohtumisi, temaatilisi ĂŒritusi ning Ă”ppereise kodu- ja vĂ€lismaale, Seltsi tegemisi on toetanud Karksi vald ja lĂ€bi projektide erinevad siseriiklikud ning Euroopa Liidu programmid. Esimene taotlus seltsitegevuse kĂ€ivitamiseks – 1500 krooni rahuldati 1998.a KĂŒlaliikumise toetamise programmi poolt. TĂ€naseks on rahastatud 89 seltsi projekti, neist 80 taotlust 2 472 106 EEK ja 9 taotlust 88 711 € ulatuses. Suuremahulisemad olid investeeringutoetused Karksi kĂŒlamaja renoveerimiseks: keskkĂŒte, aknad-uksed, katus ja fassaad. 2000.a. kĂ€ivitas Karksi kultuuriselts esimesena LĂ”una-Viljandimaal avaliku internetipunkti, kus paari aastaga ligi sada inimest said arvutialast algĂ”pet.
 Seltsi pĂ”hitegevus on koondunud kĂŒlamajja, kus taaskasutuskeskuses tehakse kĂ€sitööd, muuseumitubades kogutakse ja eksponeeritakse kohalikku kultuuripĂ€randit ning saalis korraldatakse Ă”ppepĂ€evi ja kohtumisi. Lisaks eeltoodule juhib Karksi kultuuriselts ka Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaua tegevust ja korraldab iga-aastased kodanikupĂ€eva konverentse. Piirkondlikud ĂŒhisprojektid viiakse ellu koostöös valla teiste ĂŒhendustega.
NĂŒĂŒdseks on kultuuriseltsis liikmeid 31 ja kuigi juhatuse koosseis on muutunud, juhib seda seltsi asutamisest alates Anne KaljumĂ€e. Seltsi head abilised on kĂŒlamaja perenaine Tea SaaremĂ€gi, kĂŒlavanem Tarmo Simson ja Karksi vald.
 Kultuuriseltsi sĂŒnnipĂ€evapeol 15.mail oli suur rÔÔm kĂŒlalisi vastu vĂ”tta kĂŒlamaja vĂ€rskeltremonditud saalis. TĂ€nu Kultuuriministeeriumi sihtfinantseeringule sai muinsuskaitsealuse hoone saal uue pĂ”randa. Kohaliku omaalgatus programm toetas muuseumitubade koridori pĂ”randakatte vahetamist ning seinte vĂ€rskendamist. Oma osa lisati ka valla eelarvest. Ehitustööd tegi Raul Simson ja teda abistas Ain Vaan. 
 Karksi kultuuriselts tĂ€nab kĂ”iki toetajaid ja partnereid ning soovib neile jĂ€tkuvat meeldivat koostööd.
 





 KARKSI  KULTUURISELTSI TEGEVUSEST
 
1998.a. asutati Karksi Kultuuriselts. Praeguseks 26-liikmelise seltsi tegevust juhib 5-liikmeline juhatus. Seltsi peamiseks ĂŒlesandeks on maarahva hariduse ja kultuuritaseme tĂ”stmisele kaasaaitamine koolitustegevuse kaudu ning kohaliku kultuuripĂ€randi kogumine,  sĂ€ilitamine ja propageerimine.

Kultuuriselts on usaldusvÀÀrseks koostööpartneriks Karksi vallale, Kodukant Viljandimaale ja teistele MTÜ-dele koolituste korraldamisel erinevatele sihtgruppidele.
Avatud Eesti Fondi toetusel asutas selts avaliku internetipunkti, mis oli tol ajal esimene kogu vallas.
SeltsiĂ”htud, kohtumisĂ”htud ja  meelelahutusĂŒritused viiakse lĂ€bi koos kĂŒlamajaga. Kord aastas  korraldab selts Ă”ppe- vĂ”i puhkereisi perekondadele. Kultuuriselts on tegev ka iga-aastaste heakorratalgute, Karksi jaanilaada ja jaanipĂ€eva korraldamisel.

2003.a. vĂ€ljakuulutatud SAPARD-I programmist toetati Kultuuriseltsi projekti “Muuseumitoast internetini”. Remonditi ruumid kĂŒlamuuseumiks ja osteti vajalik mööbel muuseumituppa.
2004.a. augustis avas Kultuuriselts kevadel suletud Karksi kooli klassiruumides taaskasutuskeskuse heategevuslikul eesmĂ€rgil ja juurutamaks “rohelist mĂ”tteviisi”. Taaskasutuskeskus vĂ”tab elanikelt tasuta vastu korralikke esemeid, annab neid abivajajaile vĂ”i mĂŒĂŒb sĂŒmboolsete hindadega. Kasutamiseks mittevajalikest riideesemetest valmistatakse uusi tooteid.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi ja Avatud Eesti Fondi poolt vĂ€ljakuulutatud projektikonkurssidel toetati mitmeid Karksi Kultuuriseltsi projekte, mille kĂ€igus toimusid Ă”ppepĂ€evad Karksis ja teistes valla suuremates kĂŒlakeskustes.  BAPP-i rahastatud kodanikeĂŒhendusi toetavate projektidega asutati Karksi Kultuuriseltsi initsiatiivil Karksi valla KodanikeĂŒhenduste Ümarlaud, mille tegevusega on tĂ€naseks liitunud 16 ĂŒhendust.
Ümarlaud on heaks koostööpartneriks Karksi Vallavalitsusele ja Vallavolikogule. Ühenduste teabepĂ€evad/ĂŒritused toimuvad enamasti kord kuus.

 

Karksi kĂŒlast

Karksi kĂŒla asub samanimelise valla keskosas, piki Viljandi maanteed piirnedes Karksi-Nuia linnaga. Kaugus valla keskusse kĂŒlade erinevatest kohtadest 2 – 5 km, maakonnakeskusesse – Viljandisse 30 km ja  Tallinna 190 km. Karksi kĂŒla lĂ€bib riikliku tĂ€htsusega Karksi-Nuia – Imavere maantee, kust omakorda hargnevad maakondliku tĂ€htsusega Karksi-Ainja ja Karksi-Sudiste-Anikatsi asfaltkattega maanteed. Piirkonnal on vĂ€ga hea bussiĂŒhendus valla- ja  maakonnakeskusega ning pealinna Tallinnaga.

Tiheasustusega Karksi kĂŒla laienes kolhoosikorra ajal, mil ehitustegevus ja tootmine koondus keskasulasse. Karksi keskasulas asuvad looduskaitsealune mĂ”isapark ja kunagise Karksi mĂ”isa hoonestusest sĂ€ilinud mitu vÀÀrtuslikku ehitist, nende hulgas ka kĂŒlamajana kasutusel olev mĂ”isavalitseja maja.  KĂŒlas elab 527 inimest.
Olulisemad tööandjad on kĂŒlas puidufirmad: OÜ Puidukoda (40 töölist), metsatehnikaga tegelev OÜ Simatron Hooldus (6 töölist), AS Karksi Saetööstus (24 töölist). AS Karme (20 töölist) toodab marjaveine ja siidrit. Lisaks neile on veel mĂ”ned 2-5 töötajaga vĂ€ikeettevĂ”tted.

Asulas on kĂŒlamaja raamatukogu, internetipunkti ja muuseumitubadega ning Karksi Kultuuriseltsi taaskasutuskeskus.

Koduleht Elitec'st