TEADE
16. oktoobril 2018 algusega kell 11.00 toimub Karksi külamajas LEADER programmist toetatud Karksi kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse“ tegevuskava kohaselt õppepäev. Teemaks on seekord kohalike motiivide kasutamine sokkide ja kinnaste kudumisel.
Karksi kultuuriseltsil on uus multifunktsionaalne värviprinter
Käesoleva aasta juulikuus sai Karksi kultuuriselts muuseumituppa uue multifunktsionaalse laser värviprinteri Brother. Printer on vajalik Kultuuriseltsi poolt korraldatavate koolituste ja õppepäevade läbiviimisel, kui on vaja trükkida lisamaterjale, kutseid, teateid jms. Uus värviprinter võimaldab seltsi valduses oleval Karksi külamuuseumil teha temaatilisi fotonäitusi seinastendil, jäädvustada mälestusi ja fotosid paberkandjal mappides ning osutada teenuseid koopiate ja paljunduste tegemisel. Printeri ostmist, paigaldamist ja töökorda seadmist toetas Kohaliku omaalgatuse programm 2018.a kevadvoorust.
SEEKORD NOAROOTSI
Kui Karksi kultuuriselts ja Karksi haridusselts sõitu Noarootsi alustasid, vangutasid nii mõnedki mõistmatult pead .
„Kas te arust ära olete!? Sellise kuumaga võtate ette bussireisi? No on ikka!“
Ometigi sai ammu plaanitsetud reis teoks. Paljud meist, kaasa arvatud mina , olime seda kanti külastanud nõukaajal, kui tegemist oli piiritsooniga. Ega suurt meeles olnudki. Eestimaa on nii väike, et päevaga võid talle tiiru peale teha. Ja ometigi on ta nii suur. Ja kui palju on avastamist.
Esimene peatus Taebla, Ants Laikmaa kodukoht. Kooliõpikutest on ju meeles Marie Underi, Fr. R. Kreutzwaldi, Kunstimuuseumist Torgu Madise ja Selma portreed ning Aino Kallase novell „Bernhard Riives“ (Lugu Ants Laikma vennast). See vapper eesti mees ei lasknud 1905. a sündmuste järel end karistuseks peksta. „Teid on ikka löödud, kui te veel orjad olite.Kuid mind ei lööda enam...Laske mind maha!“ Nii vastas uhke eestlane. Kindlasti on ses novellis palju rahvusromantilisust, aga see kindlameelsus paistab nii Ants Laikma autoportreelt kui ka tema venna näolt.
„Pikk, kõhn, laiaõlaline, sirge rühiga mees, pisut korratus ülikonnas, kuid alati lill nööpaugus, kõrge tärgeldatud krae kaelas ja tugev jalutuskepp käes. Nägu polnud tal ka tavaline. Kõrge ja lai laup, tugevad põsesarnad, suured hallid vurrud ning heledad, elavad ja tähelepanelikult vaatavad silmad.“ (E.Nirk) Kes ta siis oli? 20. sajandi Eesti olulisemaid kunstnikke just oma pastellmaalide ja portreede vallas, rahvusromantilise stiili rajaja, esimese ateljeekooli asutaja, maailmrändur.
Läänemaal ringi rännates jõudis ta Kadarpiku külla, kuhu rajas Tammiku talu. Võiks arvata, et nii suur kunstnik oli ka rikas. Paraku kummitas teda pidev rahahäda, tihti pidi ta paluma toetust pangalt, sõpradelt, tuttavatelt. Talu on peetud tolleaegse rahvuslike sugemetega elumaja parimaks näiteks ja sellest pidi saama noorte kunstnike meelispaik, kus luua, mõtiskleda ja inspiratsiooni koguda.
Laikmaast rääkides mõtleme temast kui suurest ja säravst isiksusest, aga ta oli lihtne rõõmsameelne, naisi ja head seltskonda armastav mees. Hästi hoitud saladuseks oli tütar Aino. Nii ta siis seal Tammikul elas, võitles majanduslike raskustega, oli odavalt sunnitud oma töid müüma, nig seal ta ka suri. Ants Laikmaa on maetud oma kodu maile.
Noarootsi, Nyckö kommun, iidne rannarootslaste asuala. Algselt oli Noarootsi saar, mis19.sajandiks mandriga kokku kasvas. Poolsaarel on mitmeid riimveelisi järvi, näiteks Sutlepa meri. Rootslased asustasid selle ala juba 13. sajandil, ulatuslikum ränne leidis aset 14. sajandil. Teise ilmasõja aegu põgenes suurem osa rootslastest vene võimu eest Rootsi. Alles Eesti taasiseseisvumise aastail tulid paljud tagasi.1988. a oli esimene rannarootslaste kokkutulek. Vanemad olid kaasa võtnud oma lapsed, et neile näidata oma kunagist kodupaika, kus räägiti oma, rannarootsi keelt ja lehvitati oma sini-must- kollast lippu (kollane tuleneb Rootsi lipust). Kui vene ajal oli Noarootsi üks räämas ääremaa, siis praegu ilmestavad külasid rootsi punased või kollased verandadega majad, hoolitsetud aiad ja moekad puhkealad.
Vaatamisväärne on kirik, mis ehitati 13. sjandil ja – ime küll – vene ajal ei kasutatudki kirikut ei viljahoidla, lao või võimlana. Vaatamisväärsuseks on ristimisvaagen ja 17. saj kunstnik Joachim Winteri poolt ehitatud, õigemini kirvega välja taotud puitrõdu.
Pürksis asuvad kaks haridusasutust: Noarootsi kool ja Noarootsi Gümnaasium, mis on rootsi keelt ja Põhjamaade kultuuri õpetav kool.
1992. aastal külastasid Noarootsi Gümnaasiumi Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Lisaks neile on gümnaasiumi külastanud ka Eesti endine president Lennart Meri ja kunstnik Ilon Wikland.
Saare mõis on üks näide hästi taastatud hoonetekompleksist. Omanikuks oli ja on perekond Rosen.
Mõisa pidamine on kallis. Suviti on külastatavus suur, aga talveks tuleb hoone sulgeda. Mõisa perenaine rääkis oma muredest ja ka sellest, et tõelised rannarootslased on vanaks jäänud, lapsed ei ole huvitatud siinsest omandist ja nii ei jäägi muud üle kui mõis, talu või maja maha müüa.
Põgus värskendav peatus Paralepa rannas ning oligi aeg kodu peale mõelda.
Moekas on parafraseering „Kas sellist suve me tahtsimegi!?“ Ja meie reisiseltskonna üksmeelne vastus oli: „Just sellist suve ja sellist reisi me soovisimegi!“
Karksi kultuuriselts ja Karksi hariduselts tänavad Anne Kaljumäed ja Elve Joont, kes võtsid vaevaks kirjutada Kohalikule omaalgatuse programmile projekti, mis toetas meie õppereisi.
VIIU LEPIK
 
Bussiretk külateedel
LEADER- programmi Mulgimaa arenduskoja poolt toetatud Karksi kultuuriseltsi ja Karksi haridusseltsi ühisprojekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse” üks ettevõtmistest oli bussiretk külateedel teemal „Muutused maaelus 100 aasta jooksul“. 28.juunil 2018 toimuski planeeritud õppereis, giidiks haridusseltsi liige Ilse Israel. Algselt planeeritud bussiretk endise Karksi valla piires laienes osavõtjate soovil naabervalla külateedele. Kuna on Eesti Vabariigi 100.sünnipäeva aasta, siis pöörati suuremat tähelepanu vabariigi algusaastate riigijuhtidega seotud mälestuspaikadele: Ants Piip, Johan Laidoner, Jaan Tõnisson. Kohtuti president K.Pätsi pojapoja Matti Pätsiga. Retkel meenutas giid külades olnud kultuuri- ja haridusasutusi, väikeettevõtteid, tuntud Mulgi talusid ja isikuid. Külastati tänapäeva Kalmetu põhikooli, väikeettevõtjat-kiviaedade rajajat, Jõeoru villa toitustus-turismiettevõtjat ja ehedalt säilinud Mulgimaa talukompleksi rehetare ja ümber õue asetsevate kõrvalhoonetega, mida hoiab korras majaperenaine Elli Israel. Õppereis täitis projektis kavandatud eesmärgid: meenutada Eesti Vabariigi rajajaid ja külaelu läbi 100-aasta ning vaadelda tänapäeva elu maal.
TEADE
28. juunil 2018 toimub LEADER programmist toetatud Karksi kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse“ tegevuskava kohaselt bussireis külateedel. Teemaks on muutused maaelus 100 aasta jooksul. Meenutatakse külades olnud väikeettevõtteid, külastatakse Mulgi talusid, muistelugudega seotud paiku, kultuurikandjaid ja vaadatakse elu tänapäeval.
Buss väljub kell 8.30 Karksist.
Karksi külamaja saali lagi sai soojustuse
Tänu Kohalikule omaalgatuse programmi toetusele soojustati Karksi külamaja saali lagi puistevillaga. Puistevilla paigaldas Prowool Baltic OÜ ja laudadest piirded ning käigutee ehitas OÜ Tiikes. Nüüd on saali soojuskadu väiksem ja seeläbi hoitakse kokku küttekulusid.
 
Mulgi valla kodanikeühendused said kokku
Sõbrapäeval, 14.veebruaril, kohtusid Ühenduse Kodukant Viljandimaa ja MTÜ Karksi Kultuuriseltsi kutsel Mulgi valla vabaühenduste esindajad Karksi Valla Kultuurikeskuses uue omavalitsuse juhtidega. Külalistena olid kohal Krista Habakukk Eesti Külaliikumisest Kodukant ja Jaanika Toome Viljandimaa Arenduskeskusest. Oli meeldiv kogeda, et kohtumist mtü-dega pidasid oluliseks Mulgi Vallavolikogu aseesimees Villu Võsa, vallavanema Peeter Rahnel ning ühinenud valla piirkondade juhid Ervin Tamberg, Arvi Meidla ja Dmitri Orav. Ka oma sõnavõttudes hindasid ja toetasid valla juhid mtü-de tegevust ning arutleti edasise koostöö jätkumist.
Pikemalt vabaühenduste koostööst kohaliku omavalitsusega ja Eesti Külaliikumisega Kodukant rääkis Krista Habakukk. Ta tõi näiteid erinevatest võimalustest terve Vabariigi ulatuses rõhutades seejuures külavanemate osa kohalikus kogukonnas.
Enn Sarv tutvustas Eesti Vabariik 100 igas külas Viljandimaa koordinaatorina teemakohaseid ettevõtmisi maakonna piires.
Ühise arutelu tulemusena peeti vajalikuks Mulgi valla kodanikeühenduste ümarlaua koostöövormi ja järgmine kokkusaamine kavandati aprillikuu lõpul Halliste piirkonnas. Kuna suurenenud valla vabaühenduste kohtumine oli esmakordne, või ei jõudnud info iga ühenduseni, oli mtü-de osavõtt kasin. Eeloleva ümarlaua kohta avaldame teate ka ajalehes „Mulgi Sõna“.
Kokkusaamine toimus Kohaliku omaalgatuse programmi toel
LEADER programmi projekti "Arendame kogukonda läbi ühistegevuse " õppepäev
8 veebruari toimus Karksi külamajas teine käsitööpäev, kus õpetaja Tiina Ilusmetsa juhendamisel saime uusi oskusi erinevate toodete valmistamiseks. Nukkude valmistamiseks kasutati kangajääke,lõngajuppe ja nööpe. Õpiti valmistame lastele tegelustekke .
  
Käsitöö õppepäev Karksi Taaskasutuskeskuses 25 jaanuar 2018
Järgmine käsitööpäev on 8 veebruaril kell 16.00 Karksi külamajas.
TEADE
25. Jaanuaril 2018 algusega kell 16.00 toimub Karksi külamajas
LEADER programmist toetatud Karksi kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse“ tegevuskava kohaselt õppepäev. Teemaks on pehmete mänguasjade ja EV 100 sünnipäevaks suveniiride valmistamine.
Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale
Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde rajatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknädala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esindajad, vormiriietuses kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külavanem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meetrise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi, ja Kaitseliidu Sakala Maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Külarahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, Naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendansambel H.Jõgioja lauluga „Rukkilill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas osalejaid kergete suupistetega.
EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi Kultuuriselts esitas taotluse koostöös Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, Naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi valla ja külamajaga.
Helve Joon
TEADE
KOLMAPÄEVAL, 16.AUG., KELL 13.00 TOIMUB
KARKSI KÜLAMAJA JUURDE EESTI VABARIIK 100 KINGITUSENA JA KAITSELIIDU 100.AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEKS VALMINUD LIPUPLATSI PIDULIK AVAMINE
MTÜ Karksi Kultuuriselts,
Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkond, külamaja, külavanem
  
Õppereis latgalite maale
Ühel äärmiselt tusasel vihmast nõretaval varahommikul asusime siiski teele, seekord Läti poole. Ja me ei kahetsenud . Pärast Apet piilus juba pilve tagant päike ja ilm tegi näo, nagu ei teaks ta vihmast midagi.
Karksi Kultuuriselts ja Haridusselts otsustasid sel suvel uudistada Ida – Lätit. Tavaliselt hoitakse ikka lääne poole ja ikka teatakse, kus asub Kuramaa, Venzpils ja muidugi on käidud Riias. Reisi korraldas ABZ Reisid. Meie giidiks oli Veronika Varep.
Igaüks mõtleb kodus järele, mis jäi meelde, mis hämmastas, mis on Eestis teisiti.
Ega olegi midagi väga teisiti. Mööda vilksatavad „puhtaks pestud“ mäekuplid, mille vahel sööb lehmakari. Tundub, et väikesi loomapidamisi on Lätis rohkem kui meil. Karjas kümmekond lehma. Karulivars juba kolletab ja aedades õitsevad sügislilled. Aga selliseid kauneid koduaedu, nagu on Eestis, ei näinud. (Ju see on kolkapatriotism) Tihti upub ülesharitud aiamaalapp pujude ja tarnade sisse. Seevastu linnahaljastus on ilus. Eriti hoolitsetud ja pilkupüüdev oli Latgale vanima linna Ludza park.
Lätlased on sügavalt usklikud. Kirikud nii Aglunas kui Ludzas on muljet avaldavalt kaunid. Oleme harjunud, et kirik on tume, süngust lisavad mornid pühakute näod. Aga neis pühakodades oli rõõmsaid värve, helgust ja interjöörile lisasid väärtust lapsed, noored ja noorpaarid, kes tulid missale mitte süngetes juukseid varjavtesse rätikuisse mähituina, vaid oma parimais rõivais: noormehed ülikondades ja neiud tikk-kontsakingades ja muidugi teatakse kiriklikest kommetest juba maast madalast. Kaunist muusikat, orelimängu ja laste hõbehäälseid laule ning pühakirja ettelugemisi kuulates tundsid, kuidas suur rahu tuleb su hinge.
Käisime Aglona järve kaldale rajatud Kristuse-Kuninga mäel. 20- hektarilisel maaalal on skulptor Eriks Defpersi loodud skulptuuride aed. Tohutud ühepuukujud on raiutud vanadest tammetüvedest ja kõnelevad armastusest, Kristuse kannatustest, jumala saadikutest inglitest.
Kuna ilm soosis, siis tegime kaks praamisõitu. Kena Läti noormees ja neiu laulsid rahvalikke laule. Ehtne Veneetsia tunne oli! Teine praamisõit toimus Aluksne järvel, kus giid tutvustas järvelt avaneva linna lugu, pühasid paiku ja legendidega seotud ristimäge.
LATVIEŠU VIRTUVE IRDIEVIGA. Läti köök on jumalik! Sellest saime osa Aglona leivamuuseumi külastades, kus särasilmne latgale rahvarõvais neiu jutustas uhkusega oma rahva kommetest, toidutegemisest, rahvusroogadest. Meiegi sõime lihtsat kukeseenesousti, külmsuppi, maitsesime kohalikku kohupiima, koort, mis oli nii paks, et lusikas seisab püsti sees, mett ja leiba. Iga roa kohta oli oma lugu. Näiteks perenaine nõudis, et tainast tuleb sõtkuda seni, kuni sein märg. Küll meie reisi kõige nooremad „sõtkusid“, aga ikka polnud perenaine rahul. Lõpuks selgus, et märg_st higi. Kui otsaesine niiske, siis kuivatad selle seinal rippuvasse rätikusse. Muide, Aglona leivamuuseum on liitunud üleeuroopalisse projekti „Latgale a la carte“. Programmi eesmärk on säilitada traditsioonilist kokakunsti ning selles osalevad paljud maakõrtsid ja turismitalud.
Reisi rosinaks kringlil oli sõit kitsarööpmelisel raudteel rongiga, mida vedas vana auruvedur. Järsku, keset metsa, püssipaugud, toss ja maskides mehed, kes kamandasid reisiseltskonna välja. Tõeline rongi rööv! Pärast mitmete takistusribade läbimist jõudsime metsalagendikule, kus „röövlid“ kamandasid meid ritta, nõudsid mingisuguse (laulu vaba valik) hümni laulmist, mille saatel tõmmati masti RÖÖVLITE VABARIIGI lipp. Elevust, nalja ja rõõmu jätkus kõigile. Peo lõpetas vihmasabin. Õige kah! Aeg Eestimaale naasta.
Reis sai teoks tänu LEADER-programmist rahastatud Karksi kultuuriseltsi ja haridusseltsi ühisprojektile "Arendame kogukonda läbi ühistegevuse".
Teade!
LEADER-programmi raames toimub 4-5 augustil õppereis Ida-Lätimaale. Reisi aitab korraldada ABZ reisid. Tutvume Aglona linnaga, külastame kuulsat leivamuuseumi kus kohtume kohalike käsitöötegijatega. Õhtuks jõuame Ludza linna, kus on ka ööbimine. Teise päeva programmis on Ludza käsitöökeskuse külastus, kus saame osa võtta kohalikes töötubades. Tagasiteel sõidame Gulbene linnast Aluksnesse kitsarööpmelisel raudteel. Tutvume Aluksne loodusmuuseumi ja ordulinnuse varemetega.
 
Lapsed harjutasid käsitööoskusi.
23.juunil 2017 toimunud Karksi jaanilaadal said lapsed LEADER- programmi poolt toetatud Karksi kultuuriseltsi ja haridusseltsi koostööprojekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse” raames külamaja kahes ruumis õpi- ja töötubades tutvuda ja kätt harjutada mitmete käsitööliikidega. Esmalt tutvuti Karksi külamuuseumi tubades väljapanekutega, sh memme-taadi toas olevate tööriistade ja nende kasutamisega. Taaskasutuskeskuse käsitöötoas uudistati kangastelgesid, jälgiti kangakudumist ning suuremad lapsed proovisid ise kududa. Samas arutleti ka selle üle, kuidas kasutada mittevajalikke riideid ja muud materjali uutes toodetes. Lapsed õppisid tegema väikesi padjakesi ja said need endale mälestuseks kaasa. Töötoas osales 9 last ja nende tegevust juhendas Heldi-Melaine Koppel.
Teine laste töötuba oli külamaja saalis, kus suurte laudade taga maalisid 12 last alustaldrikutele kohalikke etnograafiliste kujundite motiive. Töötoa juhendaja Riina Hupponen rääkis eelnevalt Karksi kandi rahvuslikest mustritest ja nende kasutamisest minevikus ning tänapäeval.
Laste õpi- ja töötubade ettevalmistuse korraldas kultuuriseltsi juhatuse liige Tea Saaremägi ja need viis läbi MTÜ Karksi Kultuuriseltsi koostööpartner MTÜ Karksi Haridusselts.
Teade!
23 juunil toimuvad Karksi taaskasutuskeskuse ruumides õpi- ja töötoad lastele (punume paelu, kraasime villa ja proovime ka kangakudumist) tegevusi toetab LEADER programmi projekt "Arendame kogukonda läbi ühistegevuse"
Õppepäev Karksi külamuuseumis
teemal „Mälestuste ja fotode kogumine, nende töötlus ja digitaliseerimine”.
20.veebruari õppepäeval osales 23 inimest. Päev algas muusikalise tervitusega Sulev Helinilt, kes tutvustas oma laululoomingut ning esitles vastvalminud CD plaati. Slaidiprogrammi vahendusel vaadeldi ajaloolisi fotosid ja kuulati lugusid Karksi kandi tuntumatest fotograafidest. Kõneldi kohaliku vaimse kultuuripärandi kogumisest ja säilitamisest, fotode märgistamisest ning talletamisest.
 
Kursustest osavõtjad Esimesed omavalmistatud vaibad
TEADE
20.veebruaril 2017 algusega kell 15.00 toimub Karksi külamajas
LEADER programmist toetatud Karksi kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse“ tegevuskava kohaselt
ÕPPEPÄEV
Teemal „Mälestuste ja fotode kogumine, nende töötlus ja digitaliseerimine“.
Osavõtt tasuta.
Meie järgmine õppepäev toimub neljapäeval 16. veebruaril Karksi Külamajas
 
Teisel õppepäeval saime teadmisi kanga ülesajamisest, niide panekust, materjali ettevalmistamisest ja värvide valikust.
  
Esimene õppepäev Karksi taaskasutuskeskuses
Järgmine õppepäev toimub 19 jaanuaril kell 14.00 Karksi külamajas
Teade!
Karksi Kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse” raames on ostetud Karksi Taaskasutuskeskusse uued kangasteljed. Üheks tegevuseks on õpetada kangakudumist algajatele. 6 õppepäeva jooksul antakse esmased teadmised kanga käärimisest, ülesajamisest, niide panemisest jne. kuni kanga kudumise ja kanga mahavõtmiseni.
Esimene õppepäev on 10. Jaanuaril kell 11.00 Karksi külamajas.
Huvilistel palume registreerida 6. Jaanuariks tel 52 83 115 Anne Kaljumäe või anneka@hot.ee
Kursus on tasuta.
Teade!
16.novembril 2016.a algusega kell 11 toimub Karksi külamajas LEADER-programmi poolt toetatud MTÜ Karksi Kultuuriseltsi projekti „Arendame kogukonda läbi ühistegevuse” raames Muuseumitund
teemal „25 aastat ühismajandi lõpetamisest” koos fotonäituse ja slaidiprogrammiga.
Tegevus on osa Karksi kultuuriseltsi ja Karksi haridusseltsi ühisprojekti tegevuskavast ajavahemikul 01.09.2016 – 30.11.2018.
 
Ühisnädala sündmuse kokkuvõte Karksi Kultuuriseltsist.
Neljapäeval, 26.novembril 2015.a algusega kell 13.00 toimus Karksi külamajas Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaud, mis oli pühendatud kodanikupäevale.
Kava:
1. Muusikaline tervitus Helene Einmannilt ja Sulev Helinilt
2. Ettekanne kodanikupäevast – Enn Sarv
3. Vabaühenduste ja KOV koostöö avaneval LEADER-i perioodil – Anneli Roosalu, Dmitri Orav
4. Mulgimaa kultuuriprogramm kohaliku kultuuripärandi toetajana – Alli Laande
5. Tublimate vallakodanike tunnustamine – vallavanem Taimo Tugi.
Tunnustatavad: Piret Kask, Elve Pehk, Heino Univer, Laine Lõhmus, Lidia Mooses ja Veera Virit.
6. Meenutame möödunut: videofilmi „ Karksi Vanapaganad” vaatamine.
Tulemused:
1. Osavõtjaid 38 inimest
2. Sündmus tugevdas kogukonnatunnet ja kinnitas jätkuvalt koostöö vajalikkust nii ühenduste kui KOV tasandil. Palju tänu Viljandimaa Arenduskeskusele Ühisnädala raames antud toetusele! See oli korraldamisel suureks abiks ja kena oleks seda praktikat jätkata ka tulevikus.
3. Osavõtjad jäid päeva teemaga ja korraldusega rahule, mida tõendasid suulise küsitluse teel antud arvamused. Tähelepanu vääris vallakodanike tunnustamine Karksi valla poolt. Karksi valla ühendused koostöös KOV-ga jätkavad ligi 10 aastat kestnud kodanikupäeva tähistamise traditsiooni vallas ning seejuures osalemist ka Ühisnädala sündmuste raames.
Kodanikopäeva tähistamine toimus projekti "Külamuuseum ja ümarlaud" Kohaliku Omaalgatuse programmi toetusel
 
Kodanikupäeval tänati vallakodanikke.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele. Päeva eesmärgiks on teadvustada kodanikuks olemist ja tõsta selle väärtust, hinnata tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse.
Karksi valla Kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva konverents keskendus kodaniku tervisele ja liikumisele. Külalisteks olid sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt ja Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Tervituse Kodukant Viljandimaa poolt ütles juhatuse esimees Enn Sarv.
Hea meeleolu lõi Karksi-Nuia muusikakooli õpilaste esinemine ja mõnusaks vahepalaks oli Mokalaada video Mulgi toitude valmistamisest.
Konverentsi läbiviijad olid Karksi kultuuriselts, kultuurikeskus ja Kodukant Viljandimaa, rahastasid projektipõhiselt Kohaliku omaalgatuse programm ja Karksi vald.
Vabaühenduste algatusel ja Karksi valla toetusel on saanud kenaks traditsiooniks tänada tegusaid vallakodanikke, kes on panustanud oma aega ja tahet kogukonna heaks. 2014.aastal saabunud ettepanekute põhjal tunnustati tänukirjaga viite vallakodanikku.
Iidi-Alie Juhkamson aitab alati Karksi vallas toimuvatel üritustel läbi viia laste ja noortega seotud tegevusi.Tema juhendatud töötoad ja huviringid arendavad lastes loovust läbi meisterdamise ning käsitöö. Kolleegid lasteaiast iseloomustavad Iidit: „Oma igapäevatöös on Iidi kui väike sipelgas, kelle käed on varahommikust hilisõhtuni tegemist täis ja tal on alati naerunägu peas ning jõuab kõike. Oma heatahtlikkuse ja optimismiga on ta palju aastaid olnud laste, töökaaslaste ja lastevanemate poolt hinnatud ja armastatud õpetaja“.
Ille Mõts on südameasjaks võtnud kõige mulgipärase jäädvustamise videos. Tema algatusel on valminud DVDd: „Linakasvatus Karksi kandin“, „Mede kotuse tähtpäevä“, „Kudas Mokalaat süvvä tei“.
Luule Suurpuu osaleb aktiivselt Muri-Morna-Suuga külade tegemistes, on kultuurikandja ja tulihingeline kohalike toitude valmistaja-propageerija.
Enna Helle Vallas juhib üle 30 aasta Karksi-Nuia eakate klubi Hõbeniit tegevust ja peab oluliseks liikumise läbi tervise hoidmist. Ta on aastaid juhendanud eakaid tervisevõimlejaid ja kepikõndijaid.
Kai Kannistu on algatusvõimeline, teotahteline ja alati abivalmis. Ta suudab teha rohkem kui tööpäeva raamidesse mahub. Oma elurõõmsa olekuga ja hea suhtlemisega leiab ta kiiresti kontakti ning oskab lahendada keerukaid olukordi. Koos tublide kaastöötajatega on saanud Karksi Valla Kultuurikeskuse tegevus mitmekülgseks ja valikurohkeks.
Tänavu on liikumisaasta ja selle moto on „„Liikumine tervendab maailma”, mis tähendab,et igat laadi liikumine hoiab terve nii keha kui vaimu.
Eelmisel aastal oli pärandkultuuri aasta ja hea on märkida, et Asta Jaaksoo pälvis 2014.a novembris Maavalla koja tänukirja looduslike pühapaikade heaks tehtud töö eest ning kutsuti Tartusse Hiie väe tunnustamise sündmusele. Tunnuskirjal on tähendatud: „Oma kodukandi pühapaikade pärimust talletades ja tutvustades olete andnud hindamatu panuse meie hiiepärimuse ja hiiepaikade edasikestmise heaks“.
Head liikumist nii kehale kui vaimule!
Helve Joon
Ehatäht 45
Karksi külamaja lauluamsambel Ehatäht tähistas aprillikuus oma 45. sünnipäeva. Juubelikontserti ilmestasid Hõbeniidi lauljate naljalood, ühislaulud ja slaidiprogramm. Tervitusi ja häid soove tõid Karksi Vallavolikogu esimees Siret Vene ja külavanem Tarmo Simson, külamajade ja seltside esindajad ning endised lauljad ja juhendajad
Kodanikeühenduste ümarlaud 10
Viimane valla kodanikeühenduste esindajate kokkusaamine Karksi külamajas oli pidulikum tavalisest – käesoleva aasta märtsis möödus 10 aastat ümarlaua asutamisest. Ümarlaua eesmärgiks on seltside omavaheline side ja koostöö, info edastamine, koolituste korraldamine, koostöö kohaliku omavalitsuse ja mittetulundussektori vahel. Ettevõtmise algatajaiks olid Helve Joon ja Anne Kaljumäe Karksi Kultuuriseltsist, abiks Balti-Ameerika Partnerlusprogrammile kirjutatud projekt. Läbi kümne aasta on ümarlaua kokkusaamised toimunud vähemalt neli korda aastas. Laienes toetavate fondide nimekiri: Kohaliku omaalgatuse programm, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kodanikuühiskonna Sihtkapital – neile kirjutati projekte ja õpetati seda ka teistele. Tegevuse käivitamist ja sisulist külge aitasid täita Kodukandi liikumise juht Kaja Kaur ja Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultant Kristi Lõhmus.
Karksi valla ühendused on läbinud arengutee, sest kogukondade vajadused muutuvad. Aastatel 2008-2011 loodi 10 uut ühendust, mis oma eesmärkidelt on eelmistest pisut erinevad. Need on seotud mõne erialaga ja kitsama suunitlusega nagu keraamika, loodus, rahvatantsijatele riiete muretsemine, uued noorte tegevused jms. Käesoleval aastal on Karksi vallas registreeritud 42 vabaühendust, neist on külades tegutsevaid 16, Karksi-Nuia linnas 5, ülevallalisi 7, spordiorganisatsioone 9, kirikuid 3, sihtasutusi 2. Nimekiri on saadaval valla kodulehel ja seda täpsustatakse kord aastas.
Vabaühendused toovad valda projektide kaudu raha ja loovad oma tegevusega uusi väärtusi. Perioodil 2009 – 2013 on nad ellu viinud Euroopa Liidu ja siseriiklike programmide toetustega investeeringuprojekte üle 400 000 euro ja kogukonnaarenduslikke projekte ligi 300 000 euro ulatuses.
Läbi kultuurharidusliku tegevuse ja koostöövõrgustiku muudavad ühendused oma kogukonnas elu täisväärtuslikumaks. Mitmed seltside poolt läbiviidud üritused on saanud traditsioonilisteks. Nimetagem siin kodanikupäeva koos tublimate vallakodanike tunnustamisega, külapäevi, meefestivali, eakate päeva ning õppeekskursioonide korraldamist. Märkimist väärib hea koostöö külamajade, kultuurikeskuse ja Karksi valla vahel.
Kuigi projektitoetustega kaetakse ettevõtmiste otsesed kulud, siis suur osa tegevusest on vabatahtlik tasuta töö inimestelt, kellele on oluline oma kodukoha elamisväärsus.
Juubelikoosolekust võtsid külalistena osa Viljandimaa Arenduskeskuse konsultant Jaanika Toome, Kodukant Viljandimaa juhatuse liige Anneli Pälsing ja Karksi Vallavolikogu aseesimees Tarmo Simson. Ümarlaual osalejad tänasid Karksi Kultuuriseltsi aastatetaguse algatuse ja selle vedamise eest ning toonitasid kodanikeühenduste esindajate kokkusaamiste jätkuvat vajadust. Samas oodatakse valla juhtorganite poolt suuremat huvi kolmanda sektori tegevuse vastu
Karksi kultuuriselts pidas sünnipäeva.
15 aastat tagasi asutasid 9 naist MTÜ Karksi Kultuuriseltsi, et aidata kaasa külaelu säilimisele ning elanike silmaringi avardamisele ühistegevuse kaudu. Nende aastate sisse mahub arvukalt õppepäevi, kohtumisi, temaatilisi üritusi ning õppereise kodu- ja välismaale, Seltsi tegemisi on toetanud Karksi vald ja läbi projektide erinevad siseriiklikud ning Euroopa Liidu programmid. Esimene taotlus seltsitegevuse käivitamiseks – 1500 krooni rahuldati 1998.a Külaliikumise toetamise programmi poolt. Tänaseks on rahastatud 89 seltsi projekti, neist 80 taotlust 2 472 106 EEK ja 9 taotlust 88 711 € ulatuses. Suuremahulisemad olid investeeringutoetused Karksi külamaja renoveerimiseks: keskküte, aknad-uksed, katus ja fassaad. 2000.a. käivitas Karksi kultuuriselts esimesena Lõuna-Viljandimaal avaliku internetipunkti, kus paari aastaga ligi sada inimest said arvutialast algõpet.
Seltsi põhitegevus on koondunud külamajja, kus taaskasutuskeskuses tehakse käsitööd, muuseumitubades kogutakse ja eksponeeritakse kohalikku kultuuripärandit ning saalis korraldatakse õppepäevi ja kohtumisi. Lisaks eeltoodule juhib Karksi kultuuriselts ka Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaua tegevust ja korraldab iga-aastased kodanikupäeva konverentse. Piirkondlikud ühisprojektid viiakse ellu koostöös valla teiste ühendustega.
Nüüdseks on kultuuriseltsis liikmeid 31 ja kuigi juhatuse koosseis on muutunud, juhib seda seltsi asutamisest alates Anne Kaljumäe. Seltsi head abilised on külamaja perenaine Tea Saaremägi, külavanem Tarmo Simson ja Karksi vald.
Kultuuriseltsi sünnipäevapeol 15.mail oli suur rõõm külalisi vastu võtta külamaja värskeltremonditud saalis. Tänu Kultuuriministeeriumi sihtfinantseeringule sai muinsuskaitsealuse hoone saal uue põranda. Kohaliku omaalgatus programm toetas muuseumitubade koridori põrandakatte vahetamist ning seinte värskendamist. Oma osa lisati ka valla eelarvest. Ehitustööd tegi Raul Simson ja teda abistas Ain Vaan.
Karksi kultuuriselts tänab kõiki toetajaid ja partnereid ning soovib neile jätkuvat meeldivat koostööd.
KARKSI KULTUURISELTSI TEGEVUSEST
1998.a. asutati Karksi Kultuuriselts. Praeguseks 26-liikmelise seltsi tegevust juhib 5-liikmeline juhatus. Seltsi peamiseks ülesandeks on maarahva hariduse ja kultuuritaseme tõstmisele kaasaaitamine koolitustegevuse kaudu ning kohaliku kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja propageerimine.
Kultuuriselts on usaldusväärseks koostööpartneriks Karksi vallale, Kodukant Viljandimaale ja teistele MTÜ-dele koolituste korraldamisel erinevatele sihtgruppidele.
Avatud Eesti Fondi toetusel asutas selts avaliku internetipunkti, mis oli tol ajal esimene kogu vallas.
Seltsiõhtud, kohtumisõhtud ja meelelahutusüritused viiakse läbi koos külamajaga. Kord aastas korraldab selts õppe- või puhkereisi perekondadele. Kultuuriselts on tegev ka iga-aastaste heakorratalgute, Karksi jaanilaada ja jaanipäeva korraldamisel.
2003.a. väljakuulutatud SAPARD-I programmist toetati Kultuuriseltsi projekti “Muuseumitoast internetini”. Remonditi ruumid külamuuseumiks ja osteti vajalik mööbel muuseumituppa.
2004.a. augustis avas Kultuuriselts kevadel suletud Karksi kooli klassiruumides taaskasutuskeskuse heategevuslikul eesmärgil ja juurutamaks “rohelist mõtteviisi”. Taaskasutuskeskus võtab elanikelt tasuta vastu korralikke esemeid, annab neid abivajajaile või müüb sümboolsete hindadega. Kasutamiseks mittevajalikest riideesemetest valmistatakse uusi tooteid.
Euroopa Liidu Infosekretariaadi ja Avatud Eesti Fondi poolt väljakuulutatud projektikonkurssidel toetati mitmeid Karksi Kultuuriseltsi projekte, mille käigus toimusid õppepäevad Karksis ja teistes valla suuremates külakeskustes. BAPP-i rahastatud kodanikeühendusi toetavate projektidega asutati Karksi Kultuuriseltsi initsiatiivil Karksi valla Kodanikeühenduste Ümarlaud, mille tegevusega on tänaseks liitunud 16 ühendust.
Ümarlaud on heaks koostööpartneriks Karksi Vallavalitsusele ja Vallavolikogule. Ühenduste teabepäevad/üritused toimuvad enamasti kord kuus.
Karksi külast
Karksi küla asub samanimelise valla keskosas, piki Viljandi maanteed piirnedes Karksi-Nuia linnaga. Kaugus valla keskusse külade erinevatest kohtadest 2 – 5 km, maakonnakeskusesse – Viljandisse 30 km ja Tallinna 190 km. Karksi küla läbib riikliku tähtsusega Karksi-Nuia – Imavere maantee, kust omakorda hargnevad maakondliku tähtsusega Karksi-Ainja ja Karksi-Sudiste-Anikatsi asfaltkattega maanteed. Piirkonnal on väga hea bussiühendus valla- ja maakonnakeskusega ning pealinna Tallinnaga.
Tiheasustusega Karksi küla laienes kolhoosikorra ajal, mil ehitustegevus ja tootmine koondus keskasulasse. Karksi keskasulas asuvad looduskaitsealune mõisapark ja kunagise Karksi mõisa hoonestusest säilinud mitu väärtuslikku ehitist, nende hulgas ka külamajana kasutusel olev mõisavalitseja maja. Külas elab 527 inimest.
Olulisemad tööandjad on külas puidufirmad: OÜ Puidukoda (40 töölist), metsatehnikaga tegelev OÜ Simatron Hooldus (6 töölist), AS Karksi Saetööstus (24 töölist). AS Karme (20 töölist) toodab marjaveine ja siidrit. Lisaks neile on veel mõned 2-5 töötajaga väikeettevõtted.
Asulas on külamaja raamatukogu, internetipunkti ja muuseumitubadega ning Karksi Kultuuriseltsi taaskasutuskeskus.
|
